Image hosted by 

Photobucket.com


BLOGGER

A.

ARCHIVE

juuli 2007
november 2007
märts 2008
august 2008
oktoober 2008
november 2008
detsember 2008
veebruar 2009
märts 2009
aprill 2009
mai 2009
juuni 2009
juuli 2009
august 2009
oktoober 2009
november 2009
detsember 2009
veebruar 2011


       18 märts, 2008

Möödunud torm ning kolmkümmend kaheksa eksimust,
elutruult vaatan ma välja.
Kumab ja kiirgab, vihiseb,vingub,
siis taaskord kaob, aeg siiski lendab.
Samm tagasi, samm ette. Küljele, kõrvale,
miks kõik, kõik see vaid silmapetteks?
Mu elu on tükkide kaupa laiali põrandal
miks kõndima selle nüüd pead Sa?
Võiks vargsi ju seista ja naerda,
naerda koos minuga,
kuis aeg nõnda lendab.
Kuid sina ei näe, ei mõista neid mõtteid,
ikka vingub ja vihiseb, ikka käib mööda.
Pole see aeg..see oled hoopiski sina,
sina, kes koguaeg minema tõttab.


(0) comments