blasting stereos...

13 veebruar, 2009

Vaikus. Tühjus. Lõpmatus.
Kõikide hirmused rada.

Suuta minna neist läbi?

09 veebruar, 2009

Ütle, mul suur kirjune Kera,
mis Sinu eluga lahti?
Miks kogu Su hingemaailm ja sisesära
kaob tühjusse,
kustub ära.

Sinu sees põlevad leegid
ning vappuvad põrandad.
Terve pisike täpimeri saab hukka.
Lootus, usk, ilu-
kõik vajub kokku,
nende autode, sildade, majade all.

Veri Sus voolab ja pulbitseb,
vend vihkab venda.
Raha toob õnne ja valgustust,
kas seda siis Sinu süda tõeliselt ihkab?
Kas ainult vangistust tõesti Sa vajad?

Jah!
Sest enam ei hüüa su kõrvus
iidsete metsade kohin.
Ei ole Sul oskust lennata ära hiidlinnuga.
Vaid katkeda, kustuda, otsagi saada,
on ainuke vaimu tagamaa.

(0) comments

07 veebruar, 2009

Need õppetunnid, toos lõpmata reas,
said uue kuld-kollase kuue.
Just nagu mu unelmad, tõrksad, kuid head,
nüüd vargsi leidmas on piiritu reaalsuse.
Kuuled, seal hüppavad nood üle varju,
ning taevatreppidel kõnnivad.
Näe, Sinagi suudaksid tõsta end õlust,
tõugata, tõmmata, siis äragi lennata.
Kui sa vaid ihkad, kõrgele sinise laotuse rüppe,
sinna, kus võimatu juhtub,
astudes valgusse.

Kuid aina Sa kõhkled ja küsid,
"Mis edasi saab?"
"No,võta korda aega ja ruumi, maailma avarda!"
Ei, Sina ju kiirelt kõik kätte pead saama!
Ja maakera on pime ja rumal,
täis tühist mõttetust.
Ei temal, ei Sinul näi olevat aega,
et näha Universumi ilu,
selle laiust hoomata.
Tühja siis noist unelmaist,
sellest tiivutust lennust.
Õpi alguses nägema!
Siis kord ehk muutud ka linnuks,
kelle puuriks on unistus, jõuks vabadus,
kes toitub vaid iseenese usust!

(1) comments