A.
BLOGGER
juuli 2007
november 2007
märts 2008
august 2008
oktoober 2008
november 2008
detsember 2008
veebruar 2009
märts 2009
aprill 2009
mai 2009
juuni 2009
juuli 2009
august 2009
oktoober 2009
november 2009
detsember 2009
veebruar 2011
16 oktoober, 2008
Ja võtkem nüüd kõik koos käest kinni ja tansislegem elu imetabaselt roosas rütmis. Lalalaa..
Kell on jälle täpselt kaks tundi liiga palju ning nagu ikka, üritan ma taaskord leida mingitki väljundit kõikide sõnade jaoks, mis minus juba pikemat aega pulbitsevad. Kas ma nad üldse kuhugi välja valada suudan. Ehk mõnesse laulu, karjesse, epistlisse, ülestunnistusse? Kas või kirjalikult? Või jäängi ma lõplikult seisma silmitsi peegelpildiga ning seda muundama situatsiooni komöödiaks? Peegel pidavat olema energia lukk...?
Tegelikult on kõik lausa ideaalne. Ja kõik inimesed on nii head ja toredad. Tahavad üksteisele ainult parimat ega tee iial midagi isiklikest ühepoolselt kasusaavatest huvidest, onju nii.
Just! ..ja täpselt samal hetkel istuvad Hitler, Peetrus ja Mahatma Gandhi taevas ühe laua taga, joovad teed ning arutavad juutide heaolu ning selle parandamise üle ning hiljem sõlmivad koos Napoleon III ülemaailmse rahupakti.
Ahjaa..ja siis ärkab Tupac ka ellu ning teeb igaveseks lõpu gängide vahelistele sõdadele. Kõik relvad korjatakse ära!
Ei, see ei ole iroonia!
Ma olen realist!
Ja olgugi, et "talk is cheap," tahaksin ma nii nii nii kohutavalt palju öelda. Ja sellel kõigel oleks tugev seostatud süstematiseeritud tagamõte..Aga, ei..
Ma lihtsalt vaikin. Hambad ristis silmi pööritades, vaikin.
Ja igal järgneval hetkel teen näo, et eelnevat ei eksisteerinud. All ends well, ptüi.
Parim osa sitcom'ist- Täna esitati Ta mulle küsimus: "Anneliis, miks sa oled halvas tujus? Juhtus midagi?" Ja mina vastasin: "Kõik on korras!" Taaskord tõestus lausele-MIDA INIMESED EI TEA, POLE OLEMAS!
Palun olge nii kenad, ja andke mulle teada, kui mind tõepoolest on palgatud minu enese teadmata komöödiaseriaali peaosatäitjaks. Igapäevase huumori ja iroonia annuse ning rahava pideva naerutamise eest oleks vähemalt toregi ju palka saada. Arvestades, et the jokes on me most of the time and i'm not laughting at all!
Ja vahel tahaksin ma lihtsalt keset täistuubitud bussi röögatada.
Who the f* said i'm not patient!? Isegi hobune jääb mulle varsti alla.